Kas te olete kunagi kuulnud paradoksidest? Kuigi see kõlab keeruliselt, on tänu paradoksidele meie teadus ja filosoofia nii arenenud.

Sest just nende kaudu suutsid teadlased vastata küsimustele, mis hoidsid inimkonda öösiti ärkvel, ning ilmselgelt arendasid nad ka uskumatuid uusi ideid.

Tegelikult on mõiste muutunud nii keeruliseks, et seda on hakatud kasutama nii keeleteaduses, matemaatikas, füüsikas kui ka filosoofias. Ja jah, paradoksid ilmnevad ka meie kõigi jaoks olulistes igapäevaelu eetilistes küsimustes. Ja et seda näidata, oleme eraldanud 11 klassikalist näidet, et sa mõistaksid, millest me räägime.

Mis on paradoks?

Enne kui hakkate kõige kuulsamate paradoksidega hulluks minema, peate kõigepealt aru saama, mida see sõna tähendab. Noh, põhimõtteliselt on paradoks kõnekäänd, mis tähistab "vastuolu". Kuid seda tuntakse ka ja nimetatakse oksümoroniks.

Üldiselt on paradoksid sidusad ja hästi struktureeritud ideed, kuid nad sisaldavad ka vastuolusid, mida on enamasti väga keeruline mõista ja lahti mõtestada. Teisisõnu on tegemist kahe ideega arutluskäiguga, millest üks on teisele vastandlik.

Parema arusaamise huvides on Camões "armastus on haav, mis teeb haiget, kuid mida ei tunta" näide paradoksaalsest lausest.

Paradoksid, mida teada (ja hulluks minna)

1- Dihhotoomia paradoks

See paradoks omistati esmakordselt kreeka filosoofile Zenon Eleia. See filosoof on tuntud erinevate paradokside loomise poolest, mis kõik püüdsid tõestada, et universum on ainulaadne, muutumatu ja muutumatu.

Paradoks kuulutab, et selleks, et kuhugi minna, tuleb kõigepealt kõndida pool vahemaad. Siis tuleb kõndida pool ülejäänud vahemaast ja seejärel kõndida ülejäänud pool. Ja nii läheb see edasi, lõpmatuseni. Teisisõnu, nagu me juba mainisime, on see omamoodi väide, et liikumist ei ole olemas.

20. sajandil formaliseeritud matemaatiline vaatenurk ütleb, et selle paradoksi lahendus on võtta vastu väga hullumeelne summa: pool millestki, mis on lisatud veerandile, siis kaheksandikule, siis kuueteistkümnendikule ja nii edasi, mille tulemuseks on arv 1. See oleks nagu ütlemine, et 0,999 (ja nii lõpmatult) oleks võrdne 1. See oleks nagu ütlemine, et 0,999 (ja nii edasi lõpmatult) on võrdne 1. See oleks nagu ütlemine, et 0,999 on võrdne 1.

See teooria aga ei seleta, kuidas objekt võiks jõuda oma sihtkohta, sest selle küsimuse seletus on veelgi ebaselgem ja keerulisem. Põhimõtteliselt läheks tõeline lahendus tagasi 20. sajandi teooriate juurde, mis käsitlevad aine, aja ja ruumi jagatavust.

2- Theseuse laeva paradoks

Seda paradoksi on kirjeldanud Plutarchos ja seda peetakse Vana-Kreeka klassikaks. Põhimõtteliselt räägib see paadist, millega Theseus ja mõned Ateena noormehed Kreetalt tagasi tulid. Selles oli 30 sõuda, mida väidetavalt hoiti kuni Demetrios Falero ajal.

Paradoks seisneb selles, et inimesed kahtlesid, kas paat jääb samaks paadiks, mis ta alguses oli, sest kui puit mädanes, siis vahetati see uue materjali vastu. Teisisõnu, lõpuks taastati paat täielikult uue puuga.

Nii hakkas see paat filosoofide jaoks olema vaidluse objektiks. Mõned ütlesid, et see on sama paat, teised aga väitsid, et see on juba teine paat.

3- Jumala paradoks

Põhimõtteliselt peetakse Jumalat kõikjal olevaks, kes on kõikjal kohal; kõikvõimsaks, kellel on võim kõigi asjade üle; ja ka kõiketeadlikuks, kes teab kõike. Sellega seab paradoks kahtluse alla kuradi olemasolu põhjuse, sest Jumal on kõikvõimas.

Ta küsib ka, kuidas saaks kõikvõimas olend luua nii raske kivi, et isegi tema ise ei suudaks seda tõsta.

Põhimõtteliselt jagavad need küsimused arvamusi. Ühel pool on alati need, kes usuvad ülima olendi olemasolusse, ja teisel pool need, kes ei usu Jumala olemasolusse.

4- Heteoloogiliste sõnade paradoks

Esiteks, sõna heteoloogia ei esinda seda, mida ta kategoriseerib, st väljendab omadust, mida ta ei oma. Näiteks sõna heteoloogia ei ole verb, vaid tegelikult substantiiv. Küsimus viitab just sellele: kas sõna heteoloogia oleks siis heteoloogia?

Üks vastuvõetav vastus on, et kui see sõna ei kirjelda enda omadusi, siis on see heteoloogiline. Kui me aga peame seda sõna heteoloogiliseks, siis lakkab see olemast seda.

Põhimõtteliselt oli see paradoks seotud Russelli paradoksiga. Üldiselt seadis see kogu 20. sajandi jooksul matemaatika hulgateooriat kahtluse alla.

5 - Sõjapiloodi paradoks

See paradoks väidab lühidalt, et sõjapiloodid võivad lahingust lahkuda, kui nad tõestavad, et nad on psüühiliselt mõjutatud. Kuid kõik, kes üritavad kohustustest pääseda, tõestavad tegelikult, et nad on terved.

Seda paradoksi käsitletakse satiirilis-ajaloolises romaanis "Ardil-22". Teise maailmasõja aegne romaan näitab, et kui kellelgi on midagi vaja, siis saab seda omandada vaid keegi teine, kes seda ei vaja.

Raamatus tutvustatakse peategelasele seda piloodi paradoksi. Kokkuvõttes jõuab ta lõpuks äratundmiseni, et kõik kohad tema ümber on täis paradoksaalseid ja rõhuvaid reegleid.

6- Numbrite huvipakkuvuse paradoks

Põhimõtteliselt keerleb see paradoks selle ümber, et kõigil numbritel on midagi erilist ja huvitavat. Ja kui leiad numbri, millel ei ole midagi huvitavat, siis on see sinu tunnusjoon.

Number 1 on esimene naturaalarv, number 2 on väikseim paariline algarv, number 3 on esimene paaritu algarv, number 4 on väikseim liitarv jne.

Ennekõike on see paradoks küsimus, mis põhineb mõiste "huvitav" ebatäpsel määratlusel. Aga mitte vastuolul, mis iseloomustab teisi paradokse. Just see eristab seda teistest.

7- Kaksikparadoks

Mõelge olukorrale, kus on kaks kaksikut ja üks neist viiakse kosmosesse. See kaksik, kes viiakse kosmosesse, elab aga valguse kiirusega. See tähendab, et tema kiirus on 299,792,458 m/s.

Kui ta Maale naaseb, on ta noorem kui tema vend. Seepärast öeldakse, et selle laeva pardal olnud inimese jaoks jooksis aeg aeglasemalt.

8- Kartuliparadoks

Põhimõtteliselt on see paradoks, et vaadata kartuli veekogusest kaugemale. See tähendab, et paradoks keerleb selle ümber, et 100 grammi kartulit võrdub 99% veega. Seega 1% toidust oleks mass. Kui aga kartul on kuivatatud, siis on see 98% vett ja kaalub 50 grammi.

Teisest küljest, kui kartul algab 100 grammiga, tähendab see, et 1 gramm on kuivaines. Seega, kui kartul kuivatatakse, on see 98% vett ja see 1 gramm ainet saab 2% toidu massist.

Teisisõnu, üks gramm on 2% 50 grammist, nii et see on uus kartuli kaal.

9- Sünnipäeva paradoks

See paradoks tuleneb tõenäosusanalüüsist. Ja see väidab, et kui ruumis on 23 inimest, siis on tõenäosus, et kahel inimesel on samal päeval sünnipäev, 50%.

Põhimõtteliselt sai see teooria alguse sellest, et kui 2 inimest on ühes ruumis koos, siis tõenäosus, et neil ei ole sünnipäev samal kuupäeval, on 364/365. See teooria aga ei arvesta hüppeaastaid ja võtab arvesse ka seda, et esimese inimese sünnipäevast teise sünnipäevani on 364 erinevat päeva.

Kui aga ruumis on 3 inimest, on tõenäosus, et neil kõigil on sünnipäevad erinevatel kuupäevadel, 364/365 x 363/365. Seega, jätkates seda mõttekäiku, kui sa jõuad 23 inimeseni, langeb tõenäosus, et neil kõigil on sünnipäevad erinevatel kuupäevadel, 50%-ni.

Teisisõnu, tõenäosus, et kahel inimesel on sünnipäev samal päeval, on suurem.

10- Sõpruse paradoks

Põhimõtteliselt tähendab see paradoks seda, et teil on alati rohkem sõpru, kui te arvate. Teisisõnu, sellise suure tehnoloogia ja sotsiaalvõrgustike levikuga kahekordistub omavahel seotud inimeste arv.

Esiteks, võite olla see inimene, kellel on lisatud vähe sõpru, või võite olla see inimene, kelle profiilil on palju kolleege. Kuid nii vähe või palju sõpru kui teil on, igaühel on peale teie veel üks sõprade rühm.

Teisisõnu, te muutute omavahel seotud ka oma sõbra sõpruskonnaga. Lõpuks olete kõigi nendega seotud ja omavahel seotud, isegi ilma, et te seda teaksite.

11- Fermi paradoks

See paradoks on saanud oma nime sellepärast, et füüsik Fermi küsis ühel lõunasöögil endalt "kus nad on?" See tähendab, kus on teised inimesed teistelt planeetidelt.

Põhimõtteliselt on juba kindlaks tehtud, et Maal ei ole midagi erilist ja ainulaadset. Seega on tõenäoline, et kusagil galaktikas on tsivilisatsioonid; kuna seal on 11 miljardit planeeti nagu Maa. Mida aga ei saa seletada, on asjaolu, et universumis ei ole kunagi leitud mingeid jälgi muust elust.

Üks selle paradoksi lahendustest seab muide kahtluse alla idee, et tegelikult on Maa tavaline planeet ja et võib-olla on elu kogu universumis äärmiselt haruldane. Siiski on ka neid inimesi, kes usuvad, et mineviku tsivilisatsioonid võisid kaduda pärast tuumasõdu või keskkonna hävitamist.

Ja see pole veel kõik. Peale selle on olemas rühm, kes kuulutab, et tulnukad on olemas, kuid nad võivad end meie eest meelega varjata. Vähemalt seni, kuni me muutume seltskondlikumaks ja tehnoloogilises mõttes küpsemaks.

Ja siis me jätsime teile selle "kirpu kõrva taha" mõnes paradoksis?

Loe lisaks: Viipekeel: õppige ära mõned sõnad ja väljendid naelsterlingi keeles

Allikad: ajakiri Galileu, Hiper cultura, Info escola, Mundo inverso

Pildid: Hiper cultura, Mundo inverso, Gospel prime, Viva bem, Sonia ideias